Tänane sissekanne hõlmab tegelikult kahte kalalkäigu korda, nimelt töllerdasin isaga ka 14 novembril ranna ääres õngedega.
Saak just suurem asi polnud, aga papi tiris mu pooliku õngega välja õhtu esimese kala ja vist esimese ka oma elus, nagu ta mulle mainis. Olgugi, et see oli taas coalfish nii 30cm ( nad pole nii jämedad kui tursad, sestap ka kaaluvad vähe), oli see jahimehe pilk tema silmis nagu ürgne tuluke ereda sähvatusena pakatamas ka mind, aimasin, et kala saab kindlasti veel. Ja ei möödunnudki palju aega kui esimene tursk siis minu poolt kaldale vinnatud sai. Ette rutates mainin ära, et too õhtu jäid tursad 800g-1kg vahele. Jah selle kidura 800g-se ma kätte saingi umbes 20 min peale papi õnnestunud sooritust ja tuju oli super ! Veel paremaks läks tuju, kui peale 15 minutist ootamist rebis vana välja ca 900g-se tursa. Sellist jama ei lootnud papi uneski näha, Iirimaa, kalapüük ja veel tursk preemiaks otsa. Õlle oli talle muidugi lubatud, kuna mina pean alati see tainas olema, kes rooli keerab :D
Sellega siiski asjad ei piirdunud, mina, kui juba VANA (noh nii ca paar nädalat ikkagi kõvem tegija, kui tema) kalamees, tirisin järjest kaks coalfishi välja ja siis veel kilose tursa. Kokku veetsime kalda ääres vast tunde 4 ja koju tarisime siis kahepeale kokku 3 turska ja 6 coalfishi. Enne keskööd oli vaja papi koju magama tuua, kuna järgmine päev oli tema sünnipäev ja kirsiks tordil Eesti vs Iirimaa jalka match, kuhu meil piletid ostetud olid ja ..... Sealt hakkas ka minu nädala ajane sünnipäev :D
Super Eesti tulemus ! ! ! 1:1 ja ca 600 Eesti fänni karjusid(me) 50400 Iiri fänni üle. Vot see tuleb siis kui kohtunik kaarte ei mängi haha
Ok se selleks, st et sellest viimasest kalapüügist alates tekkis siis igasugu pidusi ja pause ja intriige, mis kokkuvõttes mulle nii ajudele hakkasid käima, et viimane aeg oli taas lestad välja otsida ja kodust ujuma panna.
Kella 17 aeg eile (täistõusuni oli veel pool tundi) jõudsin oma uude lemmik kohta. Üks jalgrattur oli juba ees, aga sellest pole midagi, kuna kai äärne on meeldivalt pikk ja ruumi rohkelt igale huvilisele. Vennike oli seal juba paar tundi usse leotanud ja tulemus 0.
Pakkisin siis oma ridvad lahti ja leivakoti ka (krabid siis taaskord) ja puhkus võiski alata. Puhkus KODUST :D
Krabid likku ja siis sai uue tuttavaga semumehe jutte aetud, rääkisin talle selle anektoodi: "ja naisel oli veel elada 2 tundi" velomees naeris nii, et isegi ta ritv lasi täis ennast vist. Niisama igast elutarkust vahetades jälgisin loomulikult ka kalakeppi ja opaaa, esimene võtt (võte). ehh krt, paukpadrun seekord.
Naaber oli hämmingus, sest olin seal jõundud olla vaid 15min vms. Viskasin uuesti krabi likku ja ei möödunud 5 minutitki kui ridva ots taas silmale meeldivalt võnklema hakkas. Lasin tal maialt järada nii sekundeid 10 ja hakkasin saaki koju vedama. Nüüdseks olen juba selle tunde aru saanud enam vähem, kas tegu on tursa v coalfishiga. Tursk raiub nagu kirvega, coalfish peaaegu ei liigutagi, sutsu on nagu raskem, kui tavalist tonkat kaldale tirida. Kalda ääres aga hakkavad nood kenasti lumpsu tantsima vee peal ja siis on sellise suurema ridvaga ka muidugi tunda seda.
Et siis tirisin nii 4 tk umbes tunni aja jooksul kaldale, kui hakkas taaskord see krdi vetikas merepoole koos mõõnaga lainetama ja siis pole seal ca tund poolteist midagi enam teha. Ah jaa, naabrimees lasi varvast st, et hüppas velo selga koos oma varustusega ja väidetavalt läks õhtusöögile, nagu siin mail peredel kombeks ka vanemas eas, ise arvan, et läks lakkuma, nagu enamus siinsetest seda nädalavahetuseti teevad. Varvast lasi ta peale seda kui sain teise coalfishi kätte. Nokkmütsi alt vaatas natuke krimpsus kulm ja kõver suunurk, aga ma tõesti usun, et mulle kui võidukale ja osavale kalamehele see lihtsalt tundus nii. Ei olnud miskit torinat ega virinat, tal olid siiski vist neelud esikohal :D
Peale seda kui olin kaks tonkat lendu lasnud ilma järele lohiseva tamiilita, istusin maas ja ehitasin uusi, krdi krt, no vot ei saand selle "Shockleader" sõlmega hakkama, üle poole tunni ehitasin oma targa ajuga, kuni lõpuks tuli sõlm meelde, Noh ja siis oma suurte paksude sõrmedega neid kuulikesi ja tilulilusi kokku keevitates oli aeg läind ja maltsa (adru ja muu kakandus mida mererohuks nimetatakse siis) kõik kohad täis, et siis kl 20 aeg lasin ka varvast sealt teise kohta nii 20 km eemale sadamasse.
20.30-23.00 vahetasin söötasi kokku 5 korda, proovisin krabi, kalmaari ja makrelli ja seal kohas järasid mu sööta aint prügikrabid, pisikesed lihata ollused, millest inimloomale kasu pole ei söögi, ega ka mitte sööda mõttes. Siis tuli veel lahmakas taevaisa kust kaela ja siis sain ma aru, et laheda õhtupooliku hulka peaks kindlasti ka 1 õlle v 2 kuuluma ja pakkisin asjad kokku. Kokku siis 4 coalfishi, ilte ei olnd millegagi teha ja roogitud kala olete varem ise ka näind.
Järgmine kord üsna pea jälle, vaatab, kas siis laup e täna v pühap õhtul siis suuremate tursapeade järgi !
No comments:
Post a Comment