Talvehooaeg algas meite maal

Polegi ammu pajatanud siin ja tegelt pole viimasel ajal ka randa jõudnud kuid siiski, jõudsin küll mõned korrad, aga kas siis oli kõik niisama igapäevaselt tavaline või ei saand kala või polnd aega toksida siin ja ....

1 nov käisin sõbraga liivarannas, kus lootsime siis mereahvunni saada. 4-5h mis me seal passisime meie mõistes KÜLMAS, seda siis nii + 4 kraadi juures, maandus kummalgi 1 dogfish (hailine) ja mulle naeratas õnn selle hõbedase iluduse näol :) Ei olnd just suur, aga mõõdukala 43cm, mida oli patt kohe tagasi lasta, kuna nii 4 kuud pole seda kala koju toodud juba :D

2. nov aga valisin kohaks eelmise aasta lemmik nurga, kus tursad ja maksad õnge kaudu tee mu külmikusse leidsid.
Kokku kalastasin 4h, enne tõusu nii 2.5h ja peale tõusu 1.5h.

Koheselt kui ridva sisse viskasin, hakkasid coalfish'd ründama ha hoidsid mind nii paar tundi tegevuses. Pikim oli 43cm, mis on üüber hea suurus kaldast püütud selle liigi puhul. Kokku siis paari tunniga 7 coalfishi ja ... 4 pisikest turska. Kuna nende ühegi pikkus ei ulatunud üle 20cm, siis läksid nad minu jaoks loomuliku eluradapidi edasi, ehk siis tagasi ookeani.

Nii 15 min enne tõusu saabus vaikus, mis kestis nii pool tundi ja ca 15 min peale tõusu hakkas minu jaoks möll pihta :D
Kraadiklaas oli nii 2 kraadi juures ja oli tunne juba, et viunapuudus  :D

Esimene suurem elukas tegi nii 5 min sõitu ja kadus. Arvasin et rai, kuna väike kogemus on tekkinud ja enamus kalasi tunneb juba ridva tõmbe järgi ära.
Uus katse: 5 min ja taas võtt, selle sain juba kaldasse, nii 4kg rai. Kolmanda raiga oli mul tegemist nii 20min ja .... ainult pool meetrit oli vaja ta kaljunuki pealt üles sikutada ... kahjuks andis konks järgi ja paindus ... Tunde järgi pakun et Rai võis olla nii 8-9kg.
Neljas rai tuli peale 15 minutist sõitu kaldasse, 6kg
Ja siis viies sama moodi, aga siis nii 4kg taas.
Siis sain aru, et ma olen 1h15 min nii haigelt higistand ja selg hakkas valutama ja igast muud sada häda koos koduigatsusega .... tglt see hirm et mida hiljem koju, seda rohkem ja kauem on puhastamist ... :D

Talvehooaeg minu jaoks super hästi alanud, suuremad tursad tulevad kindlasti paari nädala jooksul kaldale lähemale ja kotletimaterjal ei jää ka tulemata :)

Pisike tursapoju:

Coalfish 43cm:

Raid komekesi reas nagu pöialpoisid

Tight lines !

Vaikus, tuul, torm ja ...

Kuna meil algab siin mereahvena püügikeeld 15 mai ja kestab kuni 15 juuni, siis oli mul ette planeeritud pikem nädalavahetus ookeni ääres. kolmeks päevaks sai ennast krabidega varustatud (söödaks) ja reedel algas teekond hea seltskonna ja avatud ookeani poole. 150km siis minu kodukohast eemale.
Reedeks valisime välja ranna, mis asub mu tuttavate jaoks kõige lähemal, ca 10km ja on teada hea kalastuskohana. Ilm ise oli paraku liiga vaikne aga ilus. Mereahven tahab suuremaid lained, see vahutab kaldaliiva ülesse, kus elavad siinsed mereliiva ussid (lug worms) ja toidujahi instinkt tuleb siis ka mereahvenal välja. Kusjuures väga madalasse vetesse tulevad nood.

Tuttavad püüdsidki siis nende ussidega ja mida krabidega. Vehkisime kaikaid seal vist tunde 5 ja tulemus:
Sõber üks 10cm lest ja mina 0 .

Masendust ei olnud ega tulnud, kuna plaanis oli veidi kaugemat randa külastada järgmine päev ja õlu kütab alati reedel tuju heaks.

Laupäeval oli oluliselt parem päev.
Kella 8.30 ja 11 (õhtul) vehkisin oma kahe ridvaga nahka soojaks ja vaatasin pealt, kuidas tuttavad ussidega selle aja jooksul 5 ilusat lesta välja sikutasid, suurima pikkus oli vist 36cm. Sinna maale ei olnud meist keegi saanud veel kala, mille jahile me tegelikult ju läksime.

Ja siis kui oli kätte jõudnud tõusu tipp läks ka minu nägu naerule. Esimene mereahven siis mulle. Enne seda tehti muidugi hoolega minu ja mu teisest maakonnast pärit krabide üle nalja, kuna seal kandis ei ole krabidega püük vist väga populaarne.
Õnneks ei läinud palju aega kui ka sõbral õnn naeratas ja kalamelu j'tkus selliselt meil 4h.
Kokku sõbrad kahe ridvaga 5 lesta ja 4 mereahvenat, mina 4 ahvenast. Mul läks siis veitsa üle limiidi, aga kirjutasin kaks lisakala ühe kaldal jalutava kodaniku arvele, kes vist kald lahkelt mulle "andis" :D

Õhtu oli seega rohkem kui kirjas (öösel kl 2) seega aeg puhata.

Pühapäev jätkus meie vaikne, tasakaalustatud kalastamine veidi teistmoodi, vast ehk nagu õige kalastamise moodi :D
Kella kahest päeval algas meie päev siis asisema grilliga. Tuul oli nii tugev, et viis täis õllepurgid ka laualt minema ja seda siis hoovis, mitte ookeani ääres.
Kella kaheksaks olime siis 3 peale natuke asju manustanud ja maailma kõige vägevamad kalamehed valmis.
Teekond samasse randa mis laupäeval osutus progressiivseks.
Kohale jõudes oli tuul niivõrd tugev, et tükk tegu oli üldse jalgadel seista aga see ei segand meist suurt kedagi. Viskasime 5 ritva sisse ja kadusime 20m eemale jäetud bussi mingite purkidega sinasõprust tegema. Tagasi jõudes ca 10 pärast avanes maailma kõige trööstitum pilt meile. Kõik 5 ridva tonka rakendused olid kaldale uhutud ja nii sõlmes kui olla saab. Lahti harutamine ei tulnud kõne allagi, iga ridva ca 50m tamiile ja konkse läbisegi ...
Otsustasime, et lähme selle väikse poolsaare idakaldale ja me ei pidanud pettuma. ca 500m kahe kalda vahet ja ilm nagu öö ja päev. Ei tuult, ei laineid, kõik rahulik ja me tutvusime mingite purkidega jälle :D
Et mereahvenat teiselt poolt saart suurt loota polnud, arvasin ma kohe, kuna liiga vaikne oli seal pool selleks, aga kogu ülejäänud aja me passima ei pidanud, kala ja elukate sikutasimisega olime ametis mitu head tundi.

Välja tõmbasin mina 1 mere ahvena, 1 rai, 3-4 hailist (dogfish) ja 3 KRABI ja seda õngega !
Päris mitu läks ka otsast aga ega see tuju halvemaks ei teinud. Nimelt tegemist siis Spider Crab -ga kes söödale ümber endid mähivad ja siis nokivad. konksud neile suhu kinni ei jää, küll aga õnnestub neil endid nii mässida, et tamiil neile ümber kodarate jäävad ja nii neid välja õnnestubki tirida.
Tuttavad tõmbasid mõne lesta,, hailisi ja ka mõned krabid välja.

Söödad said otsa meil, siis tuli mudugi kl 4 hommikul hea idee minna usse kaevama poolsaare tippu, nii 4 km eemale. Tund rassimist ja saime oma ihaldatud maod, kui ma avastasin, et mu tel on kadund. No krt, teadsime et enne kalapüügi lõpetust sai veel pildistatud, seega tagasi sinna randa ja too vedeleski keset liivaranda ja ootas üles võtmist. Sellega siis seekord vedas.
Aa, siis proovisime uuesti vastas kaldas, kus tormas, viskasin 2 x ja tõmbasin tonni vetikaid välja ja loobusin, aeg oli joon alla tõmmata nädalavahetusele.

Nüüd siis puhkan vast kuu aega. 

Mere ahvenad, hooaeg algas. (Sea Bass)

Viimane aeg polegi siia miskit toksinud, ei viitsind enam tursa hooajast igapäevaselt samu elamusi siia toksida vist.
Nüüdseks on tursa hooaeg läbi, jaanuari lõpuga sai see pidu läbi ja ka ise puhkasin ritvadest paar kuud.

Viimase paari nädala jooksul on 3 korda rannas käinud nüüd ja eile naeratas õnn ka minu õuele.

Mere ahvena hooaeg algab siin mail kuskil aprilli keskpaigas, kui vesi soojemaks läheb. Kalastajal on lubatud püüda 2 kala 24h jooksul ja miinimum suurus 40cm. Väga raske on neid kalu kätte saada, kui tunnevad vähimatki survet söödal, lasevad kohe suust välja, mitte nagu tursad, kes aplalt jätkavad neelamist.
Räägivad siin, et poole kilo juurde võtmiseks kulub mere ahvenal 5 aastat. Ja maitseb see kala väääga hea. Minu jaoks parem kui lõheline, millest on vist küllastus.

Eile vurasin siis randa ja vehkisin kaldas kokku nii 2.5 tundi. 2h enne ja pool tundi peale tõusu tippu. Kala haakis ennast konksu otsa 1.5h enne tõusu tippu ja mõlemad, mis kotti sain, umbes 15 minutilise vahega.
45cm ja 900g esimesena ja siis 56cm ja 1.8 kg. Oi seda rõõmu, sellist õnne pole mul siin veel naeratanud.
ca pool tundi enne tõusu tippu sain yhe hailise (dogfish) mille tagasi lasin ja kohe oli veel 1 väga hea võtt, sain tagasi kerida ehk meetreid 10, kui ritv tundis kergendust, krt sööta kaldal vaadates oli konks söödale väga külge vajunud ja haakuvust ei olnud. Peale tõusu tippu, kui vesi hakkab taganema, ei ole tõesti mõtet enam pyyda, ei mingit võttu ega funni.
Täna veel korra uuele katsele, enne paari nädalast puhkust taas.

Pointless krabid

Enne eile õhtust kalalkäiku, kus sai kolm väiksemat turska taas kotti pandud, mõtlesin enda rahustuseks kaldast ise krabisi välja tirida. Meenus, et punaka kõhuga krabisi  selliselt oli võimalik lihatükiga püüda, aga polnud kindel, kas need on nüüd kõvaselg krabid v koorikkrabid. Äravahetamiseni sarnased on nad veel minu jaoks, seni kuni küüsi taha ei haagi ja liha olemasolu krabi sees visuaalselt ei tseki ... Veendusin siis, et nii neid kalapüügijaoks mõeldud krabisi ikka ei saa.

Konn-ogalik ?

Täna sai paar tundi päevitatud taas kalda ääres, peale ühe süsiku ei saandki miskit, tõus ja kellaaeg olid päevasel ajal, seega suuremad kalad kaugemal kaldast, aga vot selline vigur neelas 3/0 konksu kogu täiega alla:

Kala nimetus peaks olema:
 Brown Irish Lord

Nii ma siis kaldas aega veedangi siin:

Mineva aasta viimased ja uued seiklused

Aastavahetus läks üsna tihedaks kalda ääres. Kohalik sõber viis huvitava kohani, kus kaljud ja meri lähedasem ja rahvast vähem. 3 õhtut järjest tuli koju minna jätkuvalt kalaga. Iga õhtu minimaalselt 2 turska.

Esimene õhtu, oli vist 27dec, püüdsin külmutatud krabiga ja ... oh seda pettumust, sain 2 tk kyll kotti, aga paarimees tõmbas värske krabiga 6 tk ja keskmise kaaluga nii 1.5-2.5kg tursad vs minu nadid alla kilosed ... Järjekordne tõestus, et värske krabi on parim sööt.
Järgnevad kaks päeva sai ka puhatud ja kala kotti siis pandud, aga siis juba värske söödaga :)
Ka ühe rai tõin koju, mis ka ära küpsetati, tiivad siis, aga unustasin proovida, kuna aastavahetus oli suht ... meeleolukas  :D
Mis aga hämmastas, kui palju see kala koolend peast lima toodab, mida pea võimatu lõikelaualt ka maha pesta !

1 Jaanuar oli see päev, kus aga tuli mulle asjade kokkulangevusel külaline ja seda Eestist ! ! !
Maailm on väike ja mul pole kunagi uute tutvuste vastu miskit olnud ja siinset eluolu tutvustada :)

Kahjuks oli minu õuel see maailma kõige kõige kehvem kalapäev :D
Tonkasid kaotasime kahepeale ära kokku vist 5.
Algas see muidugi minu enda kogenematusest, tahtsin vaid ainult head ja kindla peale kalaõnne oma eesti külalisele.
Mis siis valesti läks ?
Algselt meie hea koht oli hõivatud, pidime kahekesi jagama ühe inimese magusat kalakohta, mis tegelikult jagajatele inimestele nagu me oleme, ei olnudki probleem, noh natuke kitsas aint. Valmistasin 2 kahest tonkat õngede jaoks päeval ja need ka ritvade otsa riputasin, mis oligi viga. Kuna koht oli suht kaljune, siis kaotasime mõlemad tonkad suht kiiresti ja seda kaladega. Miks ? Sest ühe 3/0 konksu otsas oli kala ja teine konks jäi mõlemad korrad kuskile kalju taha kinni ... Sealt õppetund, kaljusel alal ainult ühene tonka !
Noh , siis algas nende õngede taas töökorda sättimine, vihkan seda shockleaderi sõlme, alati peab ta ikka katki minema :D Ja tonkasi eelnevalt valmis ka ei teind, siis oli ikka tegemist. Magus võtuaeg läks raisku taas :D

Esimese kala ala süsiku saigi minu uus sõber :)
Aga kuna ma lootsin ikka tiursa peale, siis lasime vette tagasi.
Minu ridva otsa haakus tursk ehk1/2 kg, ppisike, aga tagasi ka ei lasnud.

Oeh, kokkuvõtttes tõmmasime kaks turska kaldasse ja ülejäänd klibu läks kas kaduma v lasime tagasi.

2 rakendust aga ... Ei näinud pimedas kumbagi kala oma silmaga, aga 60 lb  rakendused katkesid, kui kala hakkasime üles sikutama tamiilist ehk 60lb shockleaderist. St et kalamehe juttu ma ei viitsi ajada, mõlemad korrad tõmbasime kala nö kaldasse kaljude alla, kust ca 5m oleks pidanud üles sikutama kala. Ise pakun, et seal otsas olid raid ja kaaluga 7kg +, kuna üles sikutamist oleks olnud 5m+, siis kahju et pildile ei saand neid suuremaid elukaid seekord ...
Eesti poiss lasi muidugi kaljudelt ka väiksemaid kalu nii loodusesse tagasi mitmeid
Loodan et Eesti külaline tagasi tuleb ja suuremate kalade järgi varsti :)

Seekord pildimaterjali suurt pole ...

Lõhnast sai mekk :)

Eile sai siis taas  närvide rsahustuseks inimkonna emassoost eemaldutud ja minna rahu nautima.
Ega üksi olles kai ääres erilise seiklusi polnudki, ilm suht käredaks siin mail ka läinud, õhtul ilm pirtsutas ja üle +1 kraadi ei jaganudki, mis tähendas seda, et bussil tuli küte sisse käivitada ja kehaõndruste nõrgemaid piirkondi soendada.

Tõus oli justkui heal ajal, 20.30 aga vot kala, just see mida mina jahin viimased päevad, ei tundnud ennast ni nälgas kui mina.

Siiski ... Parim sööt, suurema jaoks siin on skumria pea, seda ei suuda väiksed prahikrabid läbi närida ja muud kalad lihtsalt ei taha surnutele vist silma vaadata, aga angerja jaoks see toimib.
Kahjuks ei toiminud see aga minu konksu otsas eile, seega peale tunnist leotamist, panin konksu otsa värske skumbria poolkere. Ja peale 10 min leotamist hakkaski taas see meeldib ridvamäng pihta.

Õnneks ei jõudnud see elukas ennast kuskile urgu peita ja sai kaldale teise.
Järgmised tund aega passimist ja juba hüper aktiivne ridvamäng kahjuks tulemust ei andnud, kindlasti oli mingi elukas otsas, aga kuskile ennast nii ära peitnud või sõlme ujund, et kätte ei saand miskit, peale lendleva jõhvi ...

Varsti kindlasti suuremat näidata :)