29 nov kalastajate paradiis

Viimased päevad olen ära kasutanud õhtuhämaruse ja tõusu/mõõna kooslust, mis on suhtkoht tähtis siin mail kalastamise juures. Tõus ja hämarus toob kala randa, mõõn viib välja ja magusaim aeg ongi just praegu.
Oma oaasi jõudsin ca tund enne tõusu ja ... krt hiljaks jäin. Viimased päevad töllerdasin sinna alati ca 2h enne tõusu ja kala polnd ja täna nagu kiuste  ... Kohale jõudes nägin kohe vennikestel nii 2-3 kiloseid turski tükki 4 kõrval leebotamas koos raiga ...
Enne mind oli endid kalda äärde sisse seadnud 9 kalahimurat vennikest ja enamikel 2 ritva, mis tegelikult kitsendas oluliselt selle magusa koha kalastamisvõimalusi. Ma pole eriti nõudlik ka muidugi, Ujusin vaikselt parimal kohal olevate vennikeste külje alla, kust tegelikult parimat viset sooritada ei saanud avamere poole, aga parem ikka, kui mitte midagi, sain suht lähedale siiski. Ilm oli täna õhtul ilus, st väike tuuleke, selge taevas ja lainetus rahulik. Esimene vise ja 10 min pärast juba jonkadi jonkat ja juhuu, suure rahva seas sain käe valgeks :)
Edasi hakkas just nagu ainult mul vedama kalaga, olgugi et kogu see armee kasutas sama sööta. Vahelduva eduga kuni kella poole10ni sikutasid enamus kalu välja. Tursa püügiga on aga nii, et peale sisseviset läheb tavaliselt ikka nii 15min kuni pool tundi, enne kui lootust hakkab tekkima. Kaks turska tõmbasin nii välja, et õng ei reageerinud absoluutselt, aga võibola välja sikutamise ajal kahmati sööta. Viimase tunni loopisin kaugustesse ja paukpadrunitega, vetikas ujus ka jõesuudmest välja ja aeg oligi kodo punuma panna.

5 turska siis tänaseks, krt kapis pole ruumi kuhugi panna enam neid ...

Nüüd aga 9 krabi veel alles ja raisku neid lasta oleks patt, kuna need maksavad 12tk 10eur.

27 & 28 nov päike/vaikus, tuul ja torm

Taaskord väike sissekanne kahe päeva kohta.
Eile töllerdasin taas oma maisesse "paradiisi", kuna ilm oli liiga hea selleks, et seda kasutamata jätta. Rannas tuult pea polnud, terve päeva paistis päike ja temperatuur päeval ca 13 kraadi, õhtul mõni kraad kõigest jahedam.
"Paradiisi" jõudes ca kella 16.45 paiku oli seal juba ritvade rivistus, mida oligi sellise ilma puhul karta. 2 slovakki olid kohal ja 5 ridvaga. Õnneks pole koht just väga väike, nii et mahtusin kenasti oma 1.5 ridvaga seltsi ja krabide kaugusviske võistlus võis alata.
Esimesed kaks tundi, just enne tõusu tippu ei nuusutand mitte ükski isend isegi sööta, väiksed kakakrabid nokkisid ainult kannibalistlikult oma suguvendi. Kui saabus tõusu tipp kl 18.45, siis hakkas ka vaikselt miskit otsa nikastama kellegil. Naabrimees Gordon tõmbas välja koerkala (väike hailine, mida meelsasti keegi just pannile ei vii, kui teada, et tursk kohe kohe kotti tulemas) No see saadeti loomulikult kaarega tagasi. Mõned minutid ja minul õnnestus süsik välja peilida. Keskmine taas, selline 35cm. Veidi veel ootamist ja Gordoni kannatus katkes :D Ei pidavat üldse kala olema ja lubas viimase viske teha. Samal ajal tillerdas mu ridva ots maa ja taeva vahet. JEE, vähemalt midagigi suuremat .... krt tursk kyll aga nii 700g.

Noh, vähemalt käsi valge, kui siis hakkas actionit saama. ca 10 eemal slovakid rabelevad ja vahivad kai pealt alla. Sai ligi astutud ja 3m all pool kaljude peal vaatab vastu RAI. Kutt üritas selle üles vinnata, aga kuna tamiil polnd piisav, siis hõljus jah just hõljus Rai koos konksu komplektiga vaikselt mere poole tagasi. Kahju hakkas tglt, et too peab nüüd mingi imeliku hambaproteesiga tont teab kaua veel elama. Kas tina ka külge jäi, ei näinud pimedas kahjuks, olgugi et meil enamustel pealampid otsaees. Ok loeng läbi ja ahhetatud kobis iga vana oma ridva juurde tagasi. Gordon andis kutile tulevikuks head nõu, et kui järgmine kord selline asi juhtuma peaks, siis vedagu too ca 80-100m see õmber kai kaldasse.
Ja mis siis juhtus, 15 min pärast astuski kutt meie poole, rai taga lohisemas :D Andsime viisakalt muidugi teed, iga kalamees tõstab siis ridva ja laseb "hädalise" mööda. Kaalu oli tol umbes 6-7kg ja kaldasse tuli tervelt.
Kuskil on mul televooniga paar udust pilti isegi, aga kaabli puudusel ei oska mina neid netti tirida :D


Peale seda vaatepilti tõmmasin mina veel ühe tursa nii 1kg-se ja siis ründsas vetikas. See nimelt liigub tõusu ja mõõnaga jõesuudmes kaasa. ca 2 h enne liigub sisse, siis on ca 4h vaba kalastusaega, 2h enne ja 2h pärast tõusu. Pakkisin asjad ja ... kodo

27nov

Tänane õhtu oli juba tormine teema.
Jõudsin kaldasse kl 7, täpselt pool tundi enne tõusu. Vana müüt on siin kalameestel, et just enne tõusu peaks turska tulema, viimane nädal mu isiklikud kogemused seda aga ei toeta. Iga kord on kala hakanud sööta järama ca tund peale tõusu.
Kohale jõudes peksis laine üle pea ja kaks kangemat kohalikku olid kohad sisse juba võtnud. Ilm oli ikka nii raju, et isegi söödad valmistasin ette bussis, mitte kalda ääres nagu tavaliselt. Ajad valmis, kõrvutasin ennast teiste sekka ja puhusin uute tuttavatega türtsu ka juttu. Härrad oma parimais 40dates ei olnud juba pikemat aega kala näinud ja järjekordselt kuulsin "kalamehe tarkust" et just tund ENNE tõusu PEAB kala olema. Kui mainisin, et viimased päevad on just teistpidi, siis ei tahetud uskuda. Mis iganes, täistõusu ajal v natuke peale, nii pool tundi oma sööda ligundamist arvasin heaks see värskema vastu vahetada. Välja rullides oli väike süsik otsas, meetreid nii 0.12. Njah, sinna samusesse ta tagasi saadetigi kust ta tuli :D
Tegelesin bussis uue sööda kokkamisega, kui vanad said ka lõpuks kala, mida nad juba seal tormises 2h olid oodanud, samasuguse süsiku nagu minagi sain. Meestel näud ikka mornid ja esimene vana pakkis asjad ja lahkus ca 19.45 ehk siis 15 min peale tõusu tippu.Teise vana närvid ütlesid ülesse ca 20.45.

20.40 saabus esimene tursk minu õuele, ei olnd jälle suurem asi, aga ca 700g taas. Kahjuks oli mul kella peale minek ja pidin kl 21 jehuud tõmbama, värske krabi jõudis liguneda vees täpselt 1min üle 21 kui meeldivalt hakkas lambike ridva otsasdiskot tegema. Tegelikult on üsna raske ridvast tormiga aru saada, kas tuul või võtt, st et lähedalt passides saab aru, st kummale poole võbeleb, kas tuule suunas või kala suunas.Kuna olin nagunii kohe kasvõi tühjalt välja tõmbamas, siis seda korda ma maha ei maganud. Maadelda just ei saanud, aga nii 1kg tükk tuli taas kotti.
Julm olen ma ka, et kalu püüan, aga nii julm pole, et kalal laseks kuivalt maigutada minuteid. Kõrist kinni ja peaga piki maad, vähem rabelemist ja ...  Konksu oli kahjuks nii sügavale, et polnd isegi seda aega välja urgitsema hakata.
Asjad aetud, sõbrale külla ja nendel homne praad kindlustatud :) Koju tõin siis tegelikult 0 kala :D

Tonka tegemine Iirimaa moodi

Nagu nad ütlevad, et 1 pilt on rohkem, kui tuhat sõna, aga mul tuleb sõnadest puudust ja minu tehtud pilt pilt ei räägi just paju, siis mõtlesin teha liikuva pildi.

Igasugu nõuanded või tagasiside on enam kui oodatud :)

Siin ei ole kala ! ! ! on küll !

Tänane sissekanne hõlmab tegelikult kahte kalalkäigu korda, nimelt töllerdasin isaga ka 14 novembril ranna ääres õngedega.
Saak just suurem asi polnud, aga papi tiris mu pooliku õngega välja õhtu esimese kala ja vist esimese ka oma elus, nagu ta mulle mainis. Olgugi, et see oli taas coalfish nii 30cm ( nad pole nii jämedad kui tursad, sestap ka kaaluvad vähe), oli see jahimehe pilk tema silmis nagu ürgne tuluke ereda sähvatusena pakatamas ka mind, aimasin, et kala saab kindlasti veel. Ja ei möödunnudki palju aega kui esimene tursk siis minu poolt kaldale vinnatud sai. Ette rutates mainin ära, et too õhtu jäid tursad 800g-1kg vahele. Jah selle kidura 800g-se ma kätte saingi umbes 20 min peale papi õnnestunud sooritust ja tuju oli super ! Veel paremaks läks tuju, kui peale 15 minutist ootamist rebis vana välja ca 900g-se tursa. Sellist jama ei lootnud papi uneski näha, Iirimaa, kalapüük ja veel tursk preemiaks otsa. Õlle oli talle muidugi lubatud, kuna mina pean alati see tainas olema, kes rooli keerab :D
Sellega siiski asjad ei piirdunud, mina, kui juba VANA (noh nii ca paar nädalat ikkagi kõvem tegija, kui tema)  kalamees, tirisin järjest kaks coalfishi välja ja siis veel kilose tursa. Kokku veetsime kalda ääres vast tunde 4 ja koju tarisime siis kahepeale kokku 3 turska ja 6 coalfishi. Enne keskööd oli vaja papi koju magama tuua, kuna järgmine päev oli tema sünnipäev ja kirsiks tordil Eesti vs Iirimaa jalka match, kuhu meil piletid ostetud olid ja ..... Sealt hakkas ka minu nädala ajane sünnipäev :D
Super Eesti tulemus ! ! ! 1:1 ja ca 600 Eesti fänni karjusid(me) 50400 Iiri fänni üle. Vot see tuleb siis kui kohtunik kaarte ei mängi  haha

Ok se selleks, st et sellest viimasest kalapüügist alates tekkis siis igasugu pidusi ja pause ja intriige, mis kokkuvõttes mulle nii ajudele hakkasid käima, et viimane aeg oli taas lestad välja otsida ja kodust ujuma panna.

Kella 17 aeg eile (täistõusuni oli veel pool tundi) jõudsin oma uude lemmik kohta. Üks jalgrattur oli juba ees, aga sellest pole midagi, kuna kai äärne on meeldivalt pikk ja ruumi rohkelt igale huvilisele. Vennike oli seal juba paar tundi usse leotanud ja tulemus 0.
Pakkisin siis oma ridvad lahti ja leivakoti ka (krabid siis taaskord) ja puhkus võiski alata. Puhkus KODUST :D
Krabid likku ja siis sai uue tuttavaga semumehe jutte aetud, rääkisin talle selle anektoodi: "ja naisel oli veel elada 2 tundi" velomees naeris nii, et isegi ta ritv lasi täis ennast vist. Niisama igast elutarkust vahetades jälgisin loomulikult ka kalakeppi ja opaaa, esimene võtt (võte). ehh krt, paukpadrun seekord.
Naaber oli hämmingus, sest olin seal jõundud olla vaid 15min vms. Viskasin uuesti krabi likku ja ei möödunud 5 minutitki kui ridva ots taas silmale meeldivalt võnklema hakkas. Lasin tal maialt järada nii sekundeid 10 ja hakkasin saaki koju vedama. Nüüdseks olen juba selle tunde aru saanud enam vähem, kas tegu on tursa v coalfishiga. Tursk raiub nagu kirvega, coalfish peaaegu ei liigutagi, sutsu on nagu raskem, kui tavalist tonkat kaldale tirida. Kalda ääres aga hakkavad nood kenasti lumpsu tantsima vee peal ja siis on sellise suurema ridvaga ka muidugi tunda seda.
Et siis tirisin nii 4 tk umbes tunni aja jooksul kaldale, kui hakkas taaskord see krdi vetikas merepoole koos mõõnaga lainetama ja siis pole seal ca tund poolteist midagi enam teha. Ah jaa, naabrimees lasi varvast st, et hüppas velo selga koos oma varustusega ja väidetavalt läks õhtusöögile, nagu siin mail peredel kombeks ka vanemas eas, ise arvan, et läks lakkuma, nagu enamus siinsetest seda nädalavahetuseti teevad. Varvast lasi ta peale seda kui sain teise coalfishi kätte. Nokkmütsi alt vaatas natuke krimpsus kulm ja kõver suunurk, aga ma tõesti usun, et mulle kui võidukale ja osavale kalamehele see lihtsalt tundus nii. Ei olnud miskit torinat ega virinat, tal olid siiski vist neelud esikohal :D

Peale seda kui olin kaks tonkat lendu lasnud ilma järele lohiseva tamiilita, istusin maas ja ehitasin uusi, krdi krt, no vot ei saand selle "Shockleader" sõlmega hakkama, üle poole tunni ehitasin oma targa ajuga, kuni lõpuks tuli sõlm meelde, Noh ja siis oma suurte paksude sõrmedega neid kuulikesi ja tilulilusi kokku keevitates oli aeg läind ja maltsa (adru ja muu kakandus mida mererohuks nimetatakse siis) kõik kohad täis, et siis kl 20 aeg lasin ka varvast sealt teise kohta nii 20 km eemale sadamasse.

20.30-23.00 vahetasin söötasi kokku 5 korda, proovisin krabi, kalmaari ja makrelli ja seal kohas järasid mu sööta aint prügikrabid, pisikesed lihata ollused, millest inimloomale kasu pole ei söögi, ega ka mitte sööda mõttes. Siis tuli veel lahmakas taevaisa kust kaela ja siis sain ma aru, et laheda õhtupooliku hulka peaks kindlasti ka 1 õlle v 2 kuuluma ja pakkisin asjad kokku. Kokku siis 4 coalfishi, ilte ei olnd millegagi teha ja roogitud kala olete varem ise ka näind.

Järgmine kord üsna pea jälle, vaatab, kas siis laup e täna v pühap õhtul siis suuremate tursapeade järgi !

Eesti külalistega õngitsemas.

Juhtus selline lugu, et siia maile kolides kadus mul igasugune kontakt oma isaga ja see saaga kestis aastaid. Leidsin paar kuud tagasi üles netiavarustest tema venna poja, ehk siis onupoeg mulle ning pikemalt mõtlemata organiseerisin neile kahele reisi meitemaale. Sünnipäevad asjad, jalgpalli match muidugi boonuseks nagu maasikas tordil !

Igasugu muude plaanide sisse oli mul kindlasti kavandatud väike kalalkäik, mis sai teoks eile, mitte et see ei korduks veel nende 10 päevase külaskäigu ajal.

Sai siis ettevalmistatud 1.5 õnge selleks puhuks, mu enda natukene korralikum ja mu enda oma taas, aga natuke väike ja odava rulliga natuke mittekorralikum, ehk siis mis ei lennuta eriti kaugele. Seepärast kutsungi seda "poolikuks" õngeks :D

Kohale jõudsime ca poole seitsme paiku, peale seda, kui olin kohaliku krabiküti käest soetanud 18 isendit tõsisema lahingu tarbeks. Ilm oli sel hetkel üsna tormine, tugevad tuuleiilid ja laine lõi vastu kallast ja meetreid isegi üle pea. Umbes kella 18.45 paiku  saabus tõusu lagi.

Peale krabidele kääridega "iluoperatsiooni" ja kaladele meeldivaks maiuspalaks valmistamist, asus siis meie tiim kolmekesi 1.5-te ritva vehkima ja minu vana (noh paar nädalat tegelikult) uue tuttava Gordoniga maailma asju arutama, ka jalgpalli teemal muideks, kus vana patsutas õlale ja lohutas, et see on ainult sport ja jalka pole enam ammu aus mäng. Ei mingeid emotsioone, ka mina tõdesin, et Iirimaa tegelikult ka oligi parem ja vääriski võitu, kuid kas nii suurt, ahh kes teab.

Ca kella poole kaheksa aeg sai Gordon siis esimese tursa, väikseke paistis, aga siiski tursk, meie söödal oli vist sigareti lõhn küljes, mida nu näpud võisid eritada, igatahes ei nuusutatud ka mitte meie delikatesse.
Siis tiris Gordon veel paal coalfishi välja ja selleks ajaks oli kell ka juba ca 20.30-21.00, ei vaadanud sel hetkel, aga Gordon kui vana 64 aastane kalamees, arvas et tursk on selleks ajaks lesta lasknud, merevetikad kohe jõesuudmest mere poole mõõnaga kaasa minemas ja pakkis oma asjad kokku ja läks kodo ära. Hmm, mainisin ära talle, et ma veel jään ja kui kala saan siis pole ka vanadel kalameestel alati õigus ja kui on, siis tulebki omadest mitte teiste kogemustest õppida. Tsao kakao :)

Ei möödunudki palju aega peale seda, ehk minutit 10 kui punane tuluke mu ridva otsas korralikult "jõnkat" tegi, ei ei, kohe ei tohi ritva kiskuda, loe kaheni ja vaata mis edasi saab ! 1 , 2 ja ritv uuesti võbelemas. Noh asja tsekkides sai kohe aru, et tegemist on millegi suurema, kui 100 grammise makrelliga, mida siiani ju harjunud püüdma olin. Tursal on sellised huvitavad võnked, kui makrell nagu siristab sul tamiili otsas, st võbeleb üsna kiirelt, siis tursk ja ka dogfish nii palju ei rabele. Raskem on neid mudugi tõmmata, eriti siis kui see jõuline, kuid samas aeglane maadlus pihta hakkab. Ei samas pole midagi hullu ka, kui õppinud riistad käe-jala juures on :)

Sellisel hetkel muust ei mõtlegi, et "for fak sake", palun mitte dogfish, mis kuulub väikeste hailiste seltsi ja pole just maailma parim kala, kuid siiski söödav. Oh seda rõõmu, kui kalda lähedal näen seda hõbedast helkimist, yesss, vähemalt mitte pruun nagu need hailised on.
Kohas, kus kalastasime, on sellised piirded, et jalakäiad ei viitsiks vette hüpata ja kuhu saaks õnge toetada. Noh vaevalt seda viimast, aga mugav, seni kuni oma tripodi pole jõudnud soetada.
Et siis kaldast tuli veel paar kolm meetrit see tursapoiss ka üles sikutada, mis õnnestus muidugi, nagu ütlesin ennist, teevad meil selle asja õppind tööriistad ära !
Edasi läks poole tunnise intervalliga iga kala 1cm suuremaks mis kätte mängiti mulle. Ca 10.15 sain siis kolmanda ja eile õhtuse suurema kala, pikkusega 50cm, kaalu ei tea, kuna pole millegagi kaaluda ja naise isiklik kaal petab 100% !

Onupoeg kahmas veel ühe coalfish ookeanist ülesi, ja mina siis esimese coalie ehk ka siis õhtu viimase kala ja kellaajaks sai fikseeritud 23.00. Lisaaega polnud seekord ettenähtud, kuna sugulased arvasid, et õlu on ikka parem, kui kala, vabandust, UNI st. Noh õllest unistasin tegelikult samal ajal hoopis mina, kuna autojuhid ei tohi meil üle poole promiilise joobega sõita, siis saigi ühiselt jõutud otsusele, et mõni teine homme kalastame ehk veel.

No unustasin fotoka maha, kalad rookisin rannas ja pildid tegin kodus, EESTIKAS !

Iga päev ei saagi kala ?

Täna hilisõhtune käik oli rohkem kui nutune, ei nuusutanud isegi krabid oma liigikaaslasi mu konksude otsas ja seda kokku siis ca 5 tunni vältel. Aga selle eest tutvusin taaskord minu jaoks uue, kuid oma kodukandi vana ja tõsisema kalamehega, kes jagas kala- ja elutarkust, mida minul kui selle valdkonna algajal hädasti vaja. (Tuleb ka vist ikka nööri peale minna, säästab teatud juhtudel vaevast aga samas tuleb kaljustel pindadel ettevaatlik olla, kuna kivinukad ja nööri hõõrdumine/seega kulumine, ei ole üldsegi hea)

Ka jalgpall tuli jutuks ja selles vallas leppisime 50:50 võimalustega viiki peale 15 minutilist arutelu 

Üldiselt on siin päevas keskelt läbi 2 tõusu ja kaks mõõna, elik siis iga päev liigub teine tõus võrreldes eelmise päeva teise tõusuga ca 20-40 min edasi. Hetkel ei sobi tõus, kellaaeg ja õhtuhämarus kokku. Parim aeg tursa püügi jaoks on siin õhtul alates kella 8st ja ca tund enne max tõusu, st et nädalake tuleb veel parimat aega oodata. Mis aga ei tähenda seda, et muul ajal kala pole võimalik püüda.

Lisaks sellele segab vahest kalapüüki ka peale tormi kalda poole uhutud vetika koloonia.
Tõusu tipu eelsel ajal on see vetika rünnak ca 2h enne tippu ja kestab ca tunni, kui on olnud tormisemaid päevi eelnevalt ja peale tippu nii paari tunni pärast uhutakse see ookeani tagasi, mis taaskord segab oluliselt kalapüüki, mis teeb selle põhimõtteliselt võimatuks.

Naaber kalamees oli algselt endas muidugi kindel, ilmastik olevat olnud ideaalne, kergelt tormine ja lainetav jõesuue. Aga eksivad ka päris kutselised kalurid teinekord...

Arvate et nüüd pakkisin pillid pikemaks ajaks kotti ?
Ei, 15 krabi on veel vaja elusalt nülgida ja lähima 3-4 päeva jooksul, kuna külmutatud krabi pole parim ja lehkavaga võib ainult halvale naabrile "käru" keerata Nii et kallist kraami pole raisata, seda enam, et paari nädala jooksul hakkavad need vigurid kaldast ka eemale hoidma ja siis peab hakkama kehvemapoolsemaid söötasi kasutama nagu ussid ja teiste kalade isuäratavaid fileesi.

Järgmine kord siis kindlasti paremini

Prügikalurist samm üles

Elades Iirimaal juba aastaid on väike osa minu siinsest elust nö pühapäeva kalastamine, mis on kuni eelmise nädalani välja näinud lühidalt öeldes: prügikalur.
Mida see tähendama siis peaks ?

Aastaid tagasi ostsin omale kalatarvete poest suht odava ridva ja rulli, mis ajaks asja ära nö. Kogumaksumis oli vist ca 45euri. Mõned kuue konksuga püügikomplektid ja tinaplönnid juurde ja kaldalt ma ennast suht ruttu leidsingi.Makrelli püütakse reeglina siis taoliste konksudega, värvus polegi väga oluline, kui makrell nälgas on, sööstab see ka värvitu konksu järgi.

Alates augustist tuleb nimelt siin mail makrell randa, Eestis rohkem skumbria nime all tuntud kala. Ja kui need parved randa tulevad, siis pole muud kui ainult tõmba ja tõmba., On paremaid päevi on kehvemaid, aga hooajal üksi tunni jooksul ca 50 kala pole mingi probleem, suurem probleem on hoopis hiljem nende puhastamine, mis võtab sellise koguse juures lihtsalt aega. Nüüd siis saite ehk aru, miks ma seda kala prügikalaks kutsun.
Tegelikult on makrell hea rasvane kala, mida kasutatake suuremate kalade söödaks ja loomulikult igas võimalikus variandis ka toidulaual. Teine kalaliik, mida sellisel viisil püüda saab on pollak, mis mulle isiklikult rohkem maitseb võrreldes makrelliga, kuna too on valge, õrnema lihaga aga suht rikkaliku maitsega kala


Enamus hooaega jääb makrellile kuskile juuli lõpp, kuni novembri alguse vahele, seda siis kaldast püüdes, paadiga ookeanil on aga hoopis teine teema.

Viimase paari aasta jooksul sai mõned korrad käidud paadiga kalal, väike viun ja võileib kaasas, hea seltskond ja juba suuremad ja huvitavamad kalad. Nimekirja koostamisega jääksin eesti keeles vist jänni siinkohal.
Tursk, mere angerjas, lest, kaheksajalg, moiva, mereahven ja väiksed hailised on enimpüütud.

Peale mitut aastat kaldalt prügikala püüdes, tekkis mul aga paar nädalat tagasi huvi kaldalt suuremate kalade püügi vastu. Kohalike meeste käest sai siis nõu küsitud korralikuma varustuse kohta ja nädal tagasi kuskil see ka soetatud omale.

Ridvaks ostsin Daiwa Seahunter-X 13" 4-6oz and rulliks Shimano Aerlex XSA 7000. Tamiil peal 20lg (9.1kg) 0.33mm ja õnge otsa öötuluke. Konksu komplekt näeb välja selline:

Esimesel õhtul saigi käe valgeks uue varustusega, kuid mitte selliselt, mida hing ihaldas. 3 coalfish (pollaki sugulane) ei olnud päris see, mille järgi ma läksin. Järgmisel õhtul uus katse ja kaheksast neli sai turvaliselt kaldale sikutatud. Tulemus 3 turska kaaluvahemikus 1-1.1kg ja 1 coalfish. Rahulolev muie näol lahkusin areenilt peale 6te tundi toimunud lahinguid.

Täna õhtul uuele katsele ja edaspidi juba ülevaatlikumalt konkreetsetest õhtutest .


Tight lines !