Ei jäta jonni, sellise ma varsti ja loodetavasti enne jõulu koju toon :)
Monday, December 12, 2011
Angerja lõhna on juba tunda !
Paar päeva tagasi sai siis taas käidud proovimas, kahjuks ise piirdusin kahe süsikuga, siis naabrimees sikutas välja sellise angerja:
Ei jäta jonni, sellise ma varsti ja loodetavasti enne jõulu koju toon :)
Ei jäta jonni, sellise ma varsti ja loodetavasti enne jõulu koju toon :)
Friday, December 9, 2011
Leos lestad
Mingi hetk tuli täna idee proovida valges kalale minna. Täis tõus 16.23 ei ole just paljulubav tursaliste püügiks, aga muid kalu ka ju rannas,
Mingi 15.45 jäudsin kohale, pakkisin asjad lahti ja esimene lest(flounder) elus naeruse suu saatel kaldale tiritud.
Eestis levinud lesta nimetatakse siin "plaice" -ks, mida ka küllaltki palju meres leidub, rannas on rohkem "flounderit". Erinevus on neil värvis ja peakujus veidi, maitse on sama.
Pool tundi veel leotamist ja kaldale tuli ka teine, mis jäi paraku viimaseks. Põhjuseid on mitmeid, lestaliste rannalt püügi parimad ajad on päevavalges ja kuni paar tundi enne täis tõusu. Kuna ma kalale ei läinudki täna erilise lootusega üldse miskit välja tõmbama, kuna söödaks kasutasin ka ainult poest ostetud "värskema poolset skumbriat", siis mu elu esimesed kaks lesta olid boonuseks värskele õhule ja taaskord heale seltskonnale paari teise kalamehe poolt.
Suurimaks lestaks jäi täna 38cm pikkune isend.
Mul on tunne, et varsti ajan siin oma ehitatud suitsuahju taas pöördesse :D
Mingi 15.45 jäudsin kohale, pakkisin asjad lahti ja esimene lest(flounder) elus naeruse suu saatel kaldale tiritud.
Eestis levinud lesta nimetatakse siin "plaice" -ks, mida ka küllaltki palju meres leidub, rannas on rohkem "flounderit". Erinevus on neil värvis ja peakujus veidi, maitse on sama.
Pool tundi veel leotamist ja kaldale tuli ka teine, mis jäi paraku viimaseks. Põhjuseid on mitmeid, lestaliste rannalt püügi parimad ajad on päevavalges ja kuni paar tundi enne täis tõusu. Kuna ma kalale ei läinudki täna erilise lootusega üldse miskit välja tõmbama, kuna söödaks kasutasin ka ainult poest ostetud "värskema poolset skumbriat", siis mu elu esimesed kaks lesta olid boonuseks värskele õhule ja taaskord heale seltskonnale paari teise kalamehe poolt.
Suurimaks lestaks jäi täna 38cm pikkune isend.
Mul on tunne, et varsti ajan siin oma ehitatud suitsuahju taas pöördesse :D
Saturday, December 3, 2011
Mereangerja jahil ... fail
Eile päeval sai ostetud special konks trossiga just suurema kala jaoks, ehk siis special for conger eel (mereangerjas).
Aeg paigas uue kalastussemuga, et õhtal 8 aeg saame kokku ja sõidame esdasi piirkonda, kus neid elutseb ja reaalne ka koksu otsa saada.
Mingi 15 min peale 8-t õhtal olin kohal, aga kuna vanal võttis enesehigimullide pesemine ikka kõvasti aega, otsustasin viimased krabid, mis eelnevalt alles, likku visata.
Tulemus ei andnud ennast seekord kaua oodata, ca 3 tundi tõusu tipuni ja ca 10-15 min peale esimest viset istus süsikas maialt konksu otsas.
Veel 15 minutit ja tursk otsa, mis pole tegelikult nii tavaline, et nii vara tõusu ajal juba tursk rannas, aga tont seda teab, üheseid reegleid ja tõdesi loodusvallas siiski minu arvates pole.
Kalastussemu saabus ja selgus et meil sööta vähe. Jätsin õnged kaldale ja palusime kahel kaluril õngedel silm peal hoida, et jõuaks poodi ehk veel sööta juurde osta (makrell/skumbria, sama kala). Jah poodi küll jõudsime, kus värskemat kala ka müüakse, aga reede õhtu, , lett ammu puhas ja teenindajad juba ammu jalga lasnud. Polnd hullu, tegelikult jagus kogu õhtuks ka sellest mis meil kahepeale oli.
Ca 10 aeg jõudsime siis väikesadamasse, kus angerjad tavaliselt elutsevad, just müüride all ja kivisel pinnal. Asjad lahti pakitud ja söödad ligundama loobitud, ei möödunud palju aega, kus algas koerlaste invasioon (dogfish, eesti online tõlge annab "süvahai", jah hailised nad on, aga kas just süvahaid, selles ma kahtlen ja eriti suureks nad ei kasva ka, ehk nii meeter-poolteist). Neid sai kogu öö jooksul välja tõmmatud vähemalt 25 kuni 30. See muutub tüütuks, just see konksude välja kookimine nende pesemata hammaste tagant. Paar head kala lupsas ka sisse nelja hõbeheigi ja ühe lisa tursa näol. See koht on oluliselt suudmest mandri poole, seega oli ka see meile ülatus. Pikk öö oli aga juttu jätkus kaemaks ja hailiste sikutamine hoidis tegevuses, mis seega ka sooja toodab :D
Kõige nukram oli paarimehe emotsionaalne rapsimine, kui ca 35cm läbimõõduga lest oli peaaegu juba kaldasse tõmmatud ja see tagasi kukkus, ilus elukas oli aga külle me ta veel uuesti kaldasse tirime.
Kuigi seekord ma angerjani ei jõudnud, olen kindel, et see päev pole enam kaugel, kus ka ühe suurema pildile saan : ! You will be surprised :)
Ei viitsind igat haikala pildile saada:
Aeg paigas uue kalastussemuga, et õhtal 8 aeg saame kokku ja sõidame esdasi piirkonda, kus neid elutseb ja reaalne ka koksu otsa saada.
Mingi 15 min peale 8-t õhtal olin kohal, aga kuna vanal võttis enesehigimullide pesemine ikka kõvasti aega, otsustasin viimased krabid, mis eelnevalt alles, likku visata.
Tulemus ei andnud ennast seekord kaua oodata, ca 3 tundi tõusu tipuni ja ca 10-15 min peale esimest viset istus süsikas maialt konksu otsas.
Veel 15 minutit ja tursk otsa, mis pole tegelikult nii tavaline, et nii vara tõusu ajal juba tursk rannas, aga tont seda teab, üheseid reegleid ja tõdesi loodusvallas siiski minu arvates pole.
Kalastussemu saabus ja selgus et meil sööta vähe. Jätsin õnged kaldale ja palusime kahel kaluril õngedel silm peal hoida, et jõuaks poodi ehk veel sööta juurde osta (makrell/skumbria, sama kala). Jah poodi küll jõudsime, kus värskemat kala ka müüakse, aga reede õhtu, , lett ammu puhas ja teenindajad juba ammu jalga lasnud. Polnd hullu, tegelikult jagus kogu õhtuks ka sellest mis meil kahepeale oli.
Ca 10 aeg jõudsime siis väikesadamasse, kus angerjad tavaliselt elutsevad, just müüride all ja kivisel pinnal. Asjad lahti pakitud ja söödad ligundama loobitud, ei möödunud palju aega, kus algas koerlaste invasioon (dogfish, eesti online tõlge annab "süvahai", jah hailised nad on, aga kas just süvahaid, selles ma kahtlen ja eriti suureks nad ei kasva ka, ehk nii meeter-poolteist). Neid sai kogu öö jooksul välja tõmmatud vähemalt 25 kuni 30. See muutub tüütuks, just see konksude välja kookimine nende pesemata hammaste tagant. Paar head kala lupsas ka sisse nelja hõbeheigi ja ühe lisa tursa näol. See koht on oluliselt suudmest mandri poole, seega oli ka see meile ülatus. Pikk öö oli aga juttu jätkus kaemaks ja hailiste sikutamine hoidis tegevuses, mis seega ka sooja toodab :D
Kõige nukram oli paarimehe emotsionaalne rapsimine, kui ca 35cm läbimõõduga lest oli peaaegu juba kaldasse tõmmatud ja see tagasi kukkus, ilus elukas oli aga külle me ta veel uuesti kaldasse tirime.
Kuigi seekord ma angerjani ei jõudnud, olen kindel, et see päev pole enam kaugel, kus ka ühe suurema pildile saan : ! You will be surprised :)
Ei viitsind igat haikala pildile saada:
 |
| Add caption |
 |
| Add caption |
 |
| Add caption |
Tuesday, November 29, 2011
29 nov kalastajate paradiis
Viimased päevad olen ära kasutanud õhtuhämaruse ja tõusu/mõõna kooslust, mis on suhtkoht tähtis siin mail kalastamise juures. Tõus ja hämarus toob kala randa, mõõn viib välja ja magusaim aeg ongi just praegu.
Oma oaasi jõudsin ca tund enne tõusu ja ... krt hiljaks jäin. Viimased päevad töllerdasin sinna alati ca 2h enne tõusu ja kala polnd ja täna nagu kiuste ... Kohale jõudes nägin kohe vennikestel nii 2-3 kiloseid turski tükki 4 kõrval leebotamas koos raiga ...
Enne mind oli endid kalda äärde sisse seadnud 9 kalahimurat vennikest ja enamikel 2 ritva, mis tegelikult kitsendas oluliselt selle magusa koha kalastamisvõimalusi. Ma pole eriti nõudlik ka muidugi, Ujusin vaikselt parimal kohal olevate vennikeste külje alla, kust tegelikult parimat viset sooritada ei saanud avamere poole, aga parem ikka, kui mitte midagi, sain suht lähedale siiski. Ilm oli täna õhtul ilus, st väike tuuleke, selge taevas ja lainetus rahulik. Esimene vise ja 10 min pärast juba jonkadi jonkat ja juhuu, suure rahva seas sain käe valgeks :)
Edasi hakkas just nagu ainult mul vedama kalaga, olgugi et kogu see armee kasutas sama sööta. Vahelduva eduga kuni kella poole10ni sikutasid enamus kalu välja. Tursa püügiga on aga nii, et peale sisseviset läheb tavaliselt ikka nii 15min kuni pool tundi, enne kui lootust hakkab tekkima. Kaks turska tõmbasin nii välja, et õng ei reageerinud absoluutselt, aga võibola välja sikutamise ajal kahmati sööta. Viimase tunni loopisin kaugustesse ja paukpadrunitega, vetikas ujus ka jõesuudmest välja ja aeg oligi kodo punuma panna.
5 turska siis tänaseks, krt kapis pole ruumi kuhugi panna enam neid ...
Nüüd aga 9 krabi veel alles ja raisku neid lasta oleks patt, kuna need maksavad 12tk 10eur.
Oma oaasi jõudsin ca tund enne tõusu ja ... krt hiljaks jäin. Viimased päevad töllerdasin sinna alati ca 2h enne tõusu ja kala polnd ja täna nagu kiuste ... Kohale jõudes nägin kohe vennikestel nii 2-3 kiloseid turski tükki 4 kõrval leebotamas koos raiga ...
Enne mind oli endid kalda äärde sisse seadnud 9 kalahimurat vennikest ja enamikel 2 ritva, mis tegelikult kitsendas oluliselt selle magusa koha kalastamisvõimalusi. Ma pole eriti nõudlik ka muidugi, Ujusin vaikselt parimal kohal olevate vennikeste külje alla, kust tegelikult parimat viset sooritada ei saanud avamere poole, aga parem ikka, kui mitte midagi, sain suht lähedale siiski. Ilm oli täna õhtul ilus, st väike tuuleke, selge taevas ja lainetus rahulik. Esimene vise ja 10 min pärast juba jonkadi jonkat ja juhuu, suure rahva seas sain käe valgeks :)
Edasi hakkas just nagu ainult mul vedama kalaga, olgugi et kogu see armee kasutas sama sööta. Vahelduva eduga kuni kella poole10ni sikutasid enamus kalu välja. Tursa püügiga on aga nii, et peale sisseviset läheb tavaliselt ikka nii 15min kuni pool tundi, enne kui lootust hakkab tekkima. Kaks turska tõmbasin nii välja, et õng ei reageerinud absoluutselt, aga võibola välja sikutamise ajal kahmati sööta. Viimase tunni loopisin kaugustesse ja paukpadrunitega, vetikas ujus ka jõesuudmest välja ja aeg oligi kodo punuma panna.
5 turska siis tänaseks, krt kapis pole ruumi kuhugi panna enam neid ...
Nüüd aga 9 krabi veel alles ja raisku neid lasta oleks patt, kuna need maksavad 12tk 10eur.
Monday, November 28, 2011
27 & 28 nov päike/vaikus, tuul ja torm
Taaskord väike sissekanne kahe päeva kohta.
Eile töllerdasin taas oma maisesse "paradiisi", kuna ilm oli liiga hea selleks, et seda kasutamata jätta. Rannas tuult pea polnud, terve päeva paistis päike ja temperatuur päeval ca 13 kraadi, õhtul mõni kraad kõigest jahedam.
"Paradiisi" jõudes ca kella 16.45 paiku oli seal juba ritvade rivistus, mida oligi sellise ilma puhul karta. 2 slovakki olid kohal ja 5 ridvaga. Õnneks pole koht just väga väike, nii et mahtusin kenasti oma 1.5 ridvaga seltsi ja krabide kaugusviske võistlus võis alata.
Esimesed kaks tundi, just enne tõusu tippu ei nuusutand mitte ükski isend isegi sööta, väiksed kakakrabid nokkisid ainult kannibalistlikult oma suguvendi. Kui saabus tõusu tipp kl 18.45, siis hakkas ka vaikselt miskit otsa nikastama kellegil. Naabrimees Gordon tõmbas välja koerkala (väike hailine, mida meelsasti keegi just pannile ei vii, kui teada, et tursk kohe kohe kotti tulemas) No see saadeti loomulikult kaarega tagasi. Mõned minutid ja minul õnnestus süsik välja peilida. Keskmine taas, selline 35cm. Veidi veel ootamist ja Gordoni kannatus katkes :D Ei pidavat üldse kala olema ja lubas viimase viske teha. Samal ajal tillerdas mu ridva ots maa ja taeva vahet. JEE, vähemalt midagigi suuremat .... krt tursk kyll aga nii 700g.
Noh, vähemalt käsi valge, kui siis hakkas actionit saama. ca 10 eemal slovakid rabelevad ja vahivad kai pealt alla. Sai ligi astutud ja 3m all pool kaljude peal vaatab vastu RAI. Kutt üritas selle üles vinnata, aga kuna tamiil polnd piisav, siis hõljus jah just hõljus Rai koos konksu komplektiga vaikselt mere poole tagasi. Kahju hakkas tglt, et too peab nüüd mingi imeliku hambaproteesiga tont teab kaua veel elama. Kas tina ka külge jäi, ei näinud pimedas kahjuks, olgugi et meil enamustel pealampid otsaees. Ok loeng läbi ja ahhetatud kobis iga vana oma ridva juurde tagasi. Gordon andis kutile tulevikuks head nõu, et kui järgmine kord selline asi juhtuma peaks, siis vedagu too ca 80-100m see õmber kai kaldasse.
Ja mis siis juhtus, 15 min pärast astuski kutt meie poole, rai taga lohisemas :D Andsime viisakalt muidugi teed, iga kalamees tõstab siis ridva ja laseb "hädalise" mööda. Kaalu oli tol umbes 6-7kg ja kaldasse tuli tervelt.
Kuskil on mul televooniga paar udust pilti isegi, aga kaabli puudusel ei oska mina neid netti tirida :D
Peale seda vaatepilti tõmmasin mina veel ühe tursa nii 1kg-se ja siis ründsas vetikas. See nimelt liigub tõusu ja mõõnaga jõesuudmes kaasa. ca 2 h enne liigub sisse, siis on ca 4h vaba kalastusaega, 2h enne ja 2h pärast tõusu. Pakkisin asjad ja ... kodo
27nov
Tänane õhtu oli juba tormine teema.
Jõudsin kaldasse kl 7, täpselt pool tundi enne tõusu. Vana müüt on siin kalameestel, et just enne tõusu peaks turska tulema, viimane nädal mu isiklikud kogemused seda aga ei toeta. Iga kord on kala hakanud sööta järama ca tund peale tõusu.
Kohale jõudes peksis laine üle pea ja kaks kangemat kohalikku olid kohad sisse juba võtnud. Ilm oli ikka nii raju, et isegi söödad valmistasin ette bussis, mitte kalda ääres nagu tavaliselt. Ajad valmis, kõrvutasin ennast teiste sekka ja puhusin uute tuttavatega türtsu ka juttu. Härrad oma parimais 40dates ei olnud juba pikemat aega kala näinud ja järjekordselt kuulsin "kalamehe tarkust" et just tund ENNE tõusu PEAB kala olema. Kui mainisin, et viimased päevad on just teistpidi, siis ei tahetud uskuda. Mis iganes, täistõusu ajal v natuke peale, nii pool tundi oma sööda ligundamist arvasin heaks see värskema vastu vahetada. Välja rullides oli väike süsik otsas, meetreid nii 0.12. Njah, sinna samusesse ta tagasi saadetigi kust ta tuli :D
Tegelesin bussis uue sööda kokkamisega, kui vanad said ka lõpuks kala, mida nad juba seal tormises 2h olid oodanud, samasuguse süsiku nagu minagi sain. Meestel näud ikka mornid ja esimene vana pakkis asjad ja lahkus ca 19.45 ehk siis 15 min peale tõusu tippu.Teise vana närvid ütlesid ülesse ca 20.45.
20.40 saabus esimene tursk minu õuele, ei olnd jälle suurem asi, aga ca 700g taas. Kahjuks oli mul kella peale minek ja pidin kl 21 jehuud tõmbama, värske krabi jõudis liguneda vees täpselt 1min üle 21 kui meeldivalt hakkas lambike ridva otsasdiskot tegema. Tegelikult on üsna raske ridvast tormiga aru saada, kas tuul või võtt, st et lähedalt passides saab aru, st kummale poole võbeleb, kas tuule suunas või kala suunas.Kuna olin nagunii kohe kasvõi tühjalt välja tõmbamas, siis seda korda ma maha ei maganud. Maadelda just ei saanud, aga nii 1kg tükk tuli taas kotti.
Julm olen ma ka, et kalu püüan, aga nii julm pole, et kalal laseks kuivalt maigutada minuteid. Kõrist kinni ja peaga piki maad, vähem rabelemist ja ... Konksu oli kahjuks nii sügavale, et polnd isegi seda aega välja urgitsema hakata.
Asjad aetud, sõbrale külla ja nendel homne praad kindlustatud :) Koju tõin siis tegelikult 0 kala :D
Eile töllerdasin taas oma maisesse "paradiisi", kuna ilm oli liiga hea selleks, et seda kasutamata jätta. Rannas tuult pea polnud, terve päeva paistis päike ja temperatuur päeval ca 13 kraadi, õhtul mõni kraad kõigest jahedam.
"Paradiisi" jõudes ca kella 16.45 paiku oli seal juba ritvade rivistus, mida oligi sellise ilma puhul karta. 2 slovakki olid kohal ja 5 ridvaga. Õnneks pole koht just väga väike, nii et mahtusin kenasti oma 1.5 ridvaga seltsi ja krabide kaugusviske võistlus võis alata.
Esimesed kaks tundi, just enne tõusu tippu ei nuusutand mitte ükski isend isegi sööta, väiksed kakakrabid nokkisid ainult kannibalistlikult oma suguvendi. Kui saabus tõusu tipp kl 18.45, siis hakkas ka vaikselt miskit otsa nikastama kellegil. Naabrimees Gordon tõmbas välja koerkala (väike hailine, mida meelsasti keegi just pannile ei vii, kui teada, et tursk kohe kohe kotti tulemas) No see saadeti loomulikult kaarega tagasi. Mõned minutid ja minul õnnestus süsik välja peilida. Keskmine taas, selline 35cm. Veidi veel ootamist ja Gordoni kannatus katkes :D Ei pidavat üldse kala olema ja lubas viimase viske teha. Samal ajal tillerdas mu ridva ots maa ja taeva vahet. JEE, vähemalt midagigi suuremat .... krt tursk kyll aga nii 700g.
Noh, vähemalt käsi valge, kui siis hakkas actionit saama. ca 10 eemal slovakid rabelevad ja vahivad kai pealt alla. Sai ligi astutud ja 3m all pool kaljude peal vaatab vastu RAI. Kutt üritas selle üles vinnata, aga kuna tamiil polnd piisav, siis hõljus jah just hõljus Rai koos konksu komplektiga vaikselt mere poole tagasi. Kahju hakkas tglt, et too peab nüüd mingi imeliku hambaproteesiga tont teab kaua veel elama. Kas tina ka külge jäi, ei näinud pimedas kahjuks, olgugi et meil enamustel pealampid otsaees. Ok loeng läbi ja ahhetatud kobis iga vana oma ridva juurde tagasi. Gordon andis kutile tulevikuks head nõu, et kui järgmine kord selline asi juhtuma peaks, siis vedagu too ca 80-100m see õmber kai kaldasse.
Ja mis siis juhtus, 15 min pärast astuski kutt meie poole, rai taga lohisemas :D Andsime viisakalt muidugi teed, iga kalamees tõstab siis ridva ja laseb "hädalise" mööda. Kaalu oli tol umbes 6-7kg ja kaldasse tuli tervelt.
Kuskil on mul televooniga paar udust pilti isegi, aga kaabli puudusel ei oska mina neid netti tirida :D
Peale seda vaatepilti tõmmasin mina veel ühe tursa nii 1kg-se ja siis ründsas vetikas. See nimelt liigub tõusu ja mõõnaga jõesuudmes kaasa. ca 2 h enne liigub sisse, siis on ca 4h vaba kalastusaega, 2h enne ja 2h pärast tõusu. Pakkisin asjad ja ... kodo
27nov
Tänane õhtu oli juba tormine teema.
Jõudsin kaldasse kl 7, täpselt pool tundi enne tõusu. Vana müüt on siin kalameestel, et just enne tõusu peaks turska tulema, viimane nädal mu isiklikud kogemused seda aga ei toeta. Iga kord on kala hakanud sööta järama ca tund peale tõusu.
Kohale jõudes peksis laine üle pea ja kaks kangemat kohalikku olid kohad sisse juba võtnud. Ilm oli ikka nii raju, et isegi söödad valmistasin ette bussis, mitte kalda ääres nagu tavaliselt. Ajad valmis, kõrvutasin ennast teiste sekka ja puhusin uute tuttavatega türtsu ka juttu. Härrad oma parimais 40dates ei olnud juba pikemat aega kala näinud ja järjekordselt kuulsin "kalamehe tarkust" et just tund ENNE tõusu PEAB kala olema. Kui mainisin, et viimased päevad on just teistpidi, siis ei tahetud uskuda. Mis iganes, täistõusu ajal v natuke peale, nii pool tundi oma sööda ligundamist arvasin heaks see värskema vastu vahetada. Välja rullides oli väike süsik otsas, meetreid nii 0.12. Njah, sinna samusesse ta tagasi saadetigi kust ta tuli :D
Tegelesin bussis uue sööda kokkamisega, kui vanad said ka lõpuks kala, mida nad juba seal tormises 2h olid oodanud, samasuguse süsiku nagu minagi sain. Meestel näud ikka mornid ja esimene vana pakkis asjad ja lahkus ca 19.45 ehk siis 15 min peale tõusu tippu.Teise vana närvid ütlesid ülesse ca 20.45.
20.40 saabus esimene tursk minu õuele, ei olnd jälle suurem asi, aga ca 700g taas. Kahjuks oli mul kella peale minek ja pidin kl 21 jehuud tõmbama, värske krabi jõudis liguneda vees täpselt 1min üle 21 kui meeldivalt hakkas lambike ridva otsasdiskot tegema. Tegelikult on üsna raske ridvast tormiga aru saada, kas tuul või võtt, st et lähedalt passides saab aru, st kummale poole võbeleb, kas tuule suunas või kala suunas.Kuna olin nagunii kohe kasvõi tühjalt välja tõmbamas, siis seda korda ma maha ei maganud. Maadelda just ei saanud, aga nii 1kg tükk tuli taas kotti.
Julm olen ma ka, et kalu püüan, aga nii julm pole, et kalal laseks kuivalt maigutada minuteid. Kõrist kinni ja peaga piki maad, vähem rabelemist ja ... Konksu oli kahjuks nii sügavale, et polnd isegi seda aega välja urgitsema hakata.
Asjad aetud, sõbrale külla ja nendel homne praad kindlustatud :) Koju tõin siis tegelikult 0 kala :D
Saturday, November 26, 2011
Tonka tegemine Iirimaa moodi
Nagu nad ütlevad, et 1 pilt on rohkem, kui tuhat sõna, aga mul tuleb sõnadest puudust ja minu tehtud pilt pilt ei räägi just paju, siis mõtlesin teha liikuva pildi.
Igasugu nõuanded või tagasiside on enam kui oodatud :)
Igasugu nõuanded või tagasiside on enam kui oodatud :)
Friday, November 25, 2011
Siin ei ole kala ! ! ! on küll !
Tänane sissekanne hõlmab tegelikult kahte kalalkäigu korda, nimelt töllerdasin isaga ka 14 novembril ranna ääres õngedega.
Saak just suurem asi polnud, aga papi tiris mu pooliku õngega välja õhtu esimese kala ja vist esimese ka oma elus, nagu ta mulle mainis. Olgugi, et see oli taas coalfish nii 30cm ( nad pole nii jämedad kui tursad, sestap ka kaaluvad vähe), oli see jahimehe pilk tema silmis nagu ürgne tuluke ereda sähvatusena pakatamas ka mind, aimasin, et kala saab kindlasti veel. Ja ei möödunnudki palju aega kui esimene tursk siis minu poolt kaldale vinnatud sai. Ette rutates mainin ära, et too õhtu jäid tursad 800g-1kg vahele. Jah selle kidura 800g-se ma kätte saingi umbes 20 min peale papi õnnestunud sooritust ja tuju oli super ! Veel paremaks läks tuju, kui peale 15 minutist ootamist rebis vana välja ca 900g-se tursa. Sellist jama ei lootnud papi uneski näha, Iirimaa, kalapüük ja veel tursk preemiaks otsa. Õlle oli talle muidugi lubatud, kuna mina pean alati see tainas olema, kes rooli keerab :D
Sellega siiski asjad ei piirdunud, mina, kui juba VANA (noh nii ca paar nädalat ikkagi kõvem tegija, kui tema) kalamees, tirisin järjest kaks coalfishi välja ja siis veel kilose tursa. Kokku veetsime kalda ääres vast tunde 4 ja koju tarisime siis kahepeale kokku 3 turska ja 6 coalfishi. Enne keskööd oli vaja papi koju magama tuua, kuna järgmine päev oli tema sünnipäev ja kirsiks tordil Eesti vs Iirimaa jalka match, kuhu meil piletid ostetud olid ja ..... Sealt hakkas ka minu nädala ajane sünnipäev :D
Super Eesti tulemus ! ! ! 1:1 ja ca 600 Eesti fänni karjusid(me) 50400 Iiri fänni üle. Vot see tuleb siis kui kohtunik kaarte ei mängi haha
Ok se selleks, st et sellest viimasest kalapüügist alates tekkis siis igasugu pidusi ja pause ja intriige, mis kokkuvõttes mulle nii ajudele hakkasid käima, et viimane aeg oli taas lestad välja otsida ja kodust ujuma panna.
Kella 17 aeg eile (täistõusuni oli veel pool tundi) jõudsin oma uude lemmik kohta. Üks jalgrattur oli juba ees, aga sellest pole midagi, kuna kai äärne on meeldivalt pikk ja ruumi rohkelt igale huvilisele. Vennike oli seal juba paar tundi usse leotanud ja tulemus 0.
Pakkisin siis oma ridvad lahti ja leivakoti ka (krabid siis taaskord) ja puhkus võiski alata. Puhkus KODUST :D
Krabid likku ja siis sai uue tuttavaga semumehe jutte aetud, rääkisin talle selle anektoodi: "ja naisel oli veel elada 2 tundi" velomees naeris nii, et isegi ta ritv lasi täis ennast vist. Niisama igast elutarkust vahetades jälgisin loomulikult ka kalakeppi ja opaaa, esimene võtt (võte). ehh krt, paukpadrun seekord.
Naaber oli hämmingus, sest olin seal jõundud olla vaid 15min vms. Viskasin uuesti krabi likku ja ei möödunud 5 minutitki kui ridva ots taas silmale meeldivalt võnklema hakkas. Lasin tal maialt järada nii sekundeid 10 ja hakkasin saaki koju vedama. Nüüdseks olen juba selle tunde aru saanud enam vähem, kas tegu on tursa v coalfishiga. Tursk raiub nagu kirvega, coalfish peaaegu ei liigutagi, sutsu on nagu raskem, kui tavalist tonkat kaldale tirida. Kalda ääres aga hakkavad nood kenasti lumpsu tantsima vee peal ja siis on sellise suurema ridvaga ka muidugi tunda seda.
Et siis tirisin nii 4 tk umbes tunni aja jooksul kaldale, kui hakkas taaskord see krdi vetikas merepoole koos mõõnaga lainetama ja siis pole seal ca tund poolteist midagi enam teha. Ah jaa, naabrimees lasi varvast st, et hüppas velo selga koos oma varustusega ja väidetavalt läks õhtusöögile, nagu siin mail peredel kombeks ka vanemas eas, ise arvan, et läks lakkuma, nagu enamus siinsetest seda nädalavahetuseti teevad. Varvast lasi ta peale seda kui sain teise coalfishi kätte. Nokkmütsi alt vaatas natuke krimpsus kulm ja kõver suunurk, aga ma tõesti usun, et mulle kui võidukale ja osavale kalamehele see lihtsalt tundus nii. Ei olnud miskit torinat ega virinat, tal olid siiski vist neelud esikohal :D
Peale seda kui olin kaks tonkat lendu lasnud ilma järele lohiseva tamiilita, istusin maas ja ehitasin uusi, krdi krt, no vot ei saand selle "Shockleader" sõlmega hakkama, üle poole tunni ehitasin oma targa ajuga, kuni lõpuks tuli sõlm meelde, Noh ja siis oma suurte paksude sõrmedega neid kuulikesi ja tilulilusi kokku keevitates oli aeg läind ja maltsa (adru ja muu kakandus mida mererohuks nimetatakse siis) kõik kohad täis, et siis kl 20 aeg lasin ka varvast sealt teise kohta nii 20 km eemale sadamasse.
20.30-23.00 vahetasin söötasi kokku 5 korda, proovisin krabi, kalmaari ja makrelli ja seal kohas järasid mu sööta aint prügikrabid, pisikesed lihata ollused, millest inimloomale kasu pole ei söögi, ega ka mitte sööda mõttes. Siis tuli veel lahmakas taevaisa kust kaela ja siis sain ma aru, et laheda õhtupooliku hulka peaks kindlasti ka 1 õlle v 2 kuuluma ja pakkisin asjad kokku. Kokku siis 4 coalfishi, ilte ei olnd millegagi teha ja roogitud kala olete varem ise ka näind.
Järgmine kord üsna pea jälle, vaatab, kas siis laup e täna v pühap õhtul siis suuremate tursapeade järgi !
Saak just suurem asi polnud, aga papi tiris mu pooliku õngega välja õhtu esimese kala ja vist esimese ka oma elus, nagu ta mulle mainis. Olgugi, et see oli taas coalfish nii 30cm ( nad pole nii jämedad kui tursad, sestap ka kaaluvad vähe), oli see jahimehe pilk tema silmis nagu ürgne tuluke ereda sähvatusena pakatamas ka mind, aimasin, et kala saab kindlasti veel. Ja ei möödunnudki palju aega kui esimene tursk siis minu poolt kaldale vinnatud sai. Ette rutates mainin ära, et too õhtu jäid tursad 800g-1kg vahele. Jah selle kidura 800g-se ma kätte saingi umbes 20 min peale papi õnnestunud sooritust ja tuju oli super ! Veel paremaks läks tuju, kui peale 15 minutist ootamist rebis vana välja ca 900g-se tursa. Sellist jama ei lootnud papi uneski näha, Iirimaa, kalapüük ja veel tursk preemiaks otsa. Õlle oli talle muidugi lubatud, kuna mina pean alati see tainas olema, kes rooli keerab :D
Sellega siiski asjad ei piirdunud, mina, kui juba VANA (noh nii ca paar nädalat ikkagi kõvem tegija, kui tema) kalamees, tirisin järjest kaks coalfishi välja ja siis veel kilose tursa. Kokku veetsime kalda ääres vast tunde 4 ja koju tarisime siis kahepeale kokku 3 turska ja 6 coalfishi. Enne keskööd oli vaja papi koju magama tuua, kuna järgmine päev oli tema sünnipäev ja kirsiks tordil Eesti vs Iirimaa jalka match, kuhu meil piletid ostetud olid ja ..... Sealt hakkas ka minu nädala ajane sünnipäev :D
Super Eesti tulemus ! ! ! 1:1 ja ca 600 Eesti fänni karjusid(me) 50400 Iiri fänni üle. Vot see tuleb siis kui kohtunik kaarte ei mängi haha
Ok se selleks, st et sellest viimasest kalapüügist alates tekkis siis igasugu pidusi ja pause ja intriige, mis kokkuvõttes mulle nii ajudele hakkasid käima, et viimane aeg oli taas lestad välja otsida ja kodust ujuma panna.
Kella 17 aeg eile (täistõusuni oli veel pool tundi) jõudsin oma uude lemmik kohta. Üks jalgrattur oli juba ees, aga sellest pole midagi, kuna kai äärne on meeldivalt pikk ja ruumi rohkelt igale huvilisele. Vennike oli seal juba paar tundi usse leotanud ja tulemus 0.
Pakkisin siis oma ridvad lahti ja leivakoti ka (krabid siis taaskord) ja puhkus võiski alata. Puhkus KODUST :D
Krabid likku ja siis sai uue tuttavaga semumehe jutte aetud, rääkisin talle selle anektoodi: "ja naisel oli veel elada 2 tundi" velomees naeris nii, et isegi ta ritv lasi täis ennast vist. Niisama igast elutarkust vahetades jälgisin loomulikult ka kalakeppi ja opaaa, esimene võtt (võte). ehh krt, paukpadrun seekord.
Naaber oli hämmingus, sest olin seal jõundud olla vaid 15min vms. Viskasin uuesti krabi likku ja ei möödunud 5 minutitki kui ridva ots taas silmale meeldivalt võnklema hakkas. Lasin tal maialt järada nii sekundeid 10 ja hakkasin saaki koju vedama. Nüüdseks olen juba selle tunde aru saanud enam vähem, kas tegu on tursa v coalfishiga. Tursk raiub nagu kirvega, coalfish peaaegu ei liigutagi, sutsu on nagu raskem, kui tavalist tonkat kaldale tirida. Kalda ääres aga hakkavad nood kenasti lumpsu tantsima vee peal ja siis on sellise suurema ridvaga ka muidugi tunda seda.
Et siis tirisin nii 4 tk umbes tunni aja jooksul kaldale, kui hakkas taaskord see krdi vetikas merepoole koos mõõnaga lainetama ja siis pole seal ca tund poolteist midagi enam teha. Ah jaa, naabrimees lasi varvast st, et hüppas velo selga koos oma varustusega ja väidetavalt läks õhtusöögile, nagu siin mail peredel kombeks ka vanemas eas, ise arvan, et läks lakkuma, nagu enamus siinsetest seda nädalavahetuseti teevad. Varvast lasi ta peale seda kui sain teise coalfishi kätte. Nokkmütsi alt vaatas natuke krimpsus kulm ja kõver suunurk, aga ma tõesti usun, et mulle kui võidukale ja osavale kalamehele see lihtsalt tundus nii. Ei olnud miskit torinat ega virinat, tal olid siiski vist neelud esikohal :D
Peale seda kui olin kaks tonkat lendu lasnud ilma järele lohiseva tamiilita, istusin maas ja ehitasin uusi, krdi krt, no vot ei saand selle "Shockleader" sõlmega hakkama, üle poole tunni ehitasin oma targa ajuga, kuni lõpuks tuli sõlm meelde, Noh ja siis oma suurte paksude sõrmedega neid kuulikesi ja tilulilusi kokku keevitates oli aeg läind ja maltsa (adru ja muu kakandus mida mererohuks nimetatakse siis) kõik kohad täis, et siis kl 20 aeg lasin ka varvast sealt teise kohta nii 20 km eemale sadamasse.
20.30-23.00 vahetasin söötasi kokku 5 korda, proovisin krabi, kalmaari ja makrelli ja seal kohas järasid mu sööta aint prügikrabid, pisikesed lihata ollused, millest inimloomale kasu pole ei söögi, ega ka mitte sööda mõttes. Siis tuli veel lahmakas taevaisa kust kaela ja siis sain ma aru, et laheda õhtupooliku hulka peaks kindlasti ka 1 õlle v 2 kuuluma ja pakkisin asjad kokku. Kokku siis 4 coalfishi, ilte ei olnd millegagi teha ja roogitud kala olete varem ise ka näind.
Järgmine kord üsna pea jälle, vaatab, kas siis laup e täna v pühap õhtul siis suuremate tursapeade järgi !
Subscribe to:
Posts (Atom)